Kuulsid nemadki pisut kohtadest kodumaal, kuhu nad jõudnud ei ole, ega vist jõuagi.
Viimane päev kulus lihtsalt ringikolamisele, mis on üks toredamaid tegevusi. Näed, kuidas kohalike inimeste igapäevane elu mööda veereb. Muidu äärmiselt sõbralik Gruusia ei ole küll koht, kus leida head teenindust. Seda eelkõige kohvikus-restoranis. Meie saime sõna "hea" kasutada vist vaid ühe Tbilisi kohviku kohta, kuhu sattusime sööma-jooma õige mitu korda. Gruusia viimase õhtu viimase ampsugi mõtlesime seal teha. Üllatusena, oli esimesena laual kaunis puuviljavaagen, mis saadeti omaniku poolt meile kingiks. Lihtsalt, et olime neid mitmed korrad külastanud ja head kliendid olnud.
Mis jäi minul meelde lisaks headele inimestele? Nostalgia, kaunis loodus, rikkumatus ja puutumatus tänapäevasest elust, pealinna pisike sära suure vaesuse kõrval...Kindlasti tuleb neid killukesi hilisematel aegadel teisigi. Igatahes, kui siiani on keegi kahelnud, kas minna või mitte, siis vastus on kindlasti minna. Usun, et minuga ühineb selle arvamuse osas ka printsess Teevi.
No comments:
Post a Comment