Thursday, June 23, 2011

23.06 Tbilisis

5. sajand... metsadega kaetud maenolvad...jogi looklemas nende vahel... inimestest pole haisugi...
Kuningas Vakhtang I Gorgasali laheb uutele avastamata aladele faasani jahile. Tal onnestub uhte noolega tabada. Saagi juurde joudes leiab ta selle juba valmiskeenuna tulikuumast allikast. Kuningas on vaimustunud, sest ta pole varem midagi taolist nainud. Ta otsustab allikate umbert metsa maha votta ja kolida oma valduste pealinna just nende allikate latetele. Sona "Tbilisi" tuleneb gruusiakeelsest sonast "tbili" mis tahendab sooja. Tbilisi tahenduseks eesti keeles voibki olla "soe koht".... ning nagu kiired arvutused naitavad on Tbilisi vanuseks praeguseks hetkeks enam kui 1500 aastat, mis selle kandi linnadega vorreldes on siiski usna noor.

Tbilisi - City that loves You! (Tbilisi slogan)
Parimad vaated linnale Narikala kindlusest kõrgelt kaljuservalt.

Aga soe see tanane paev toesti oli. Usun et 30 C ringis, kuigi tapselt ei teagi. Igatahes paike loomas terve paeva, samas tegid monusad tuulehood meie ringi kondamise nauditavamaks. Hommikut alustasime koduse Gruusia toiduga, mille perenaine Irina meile valmistas. Menuus oli midagi kartulisalati moodi, roheline salat, erinevad juustud, hakklihaga pliinid, tomatid, kurgid ja sai. Koik oli maitsev. Eduardi ja Ira kodu asub 200 aastat vanas vaga hea asukohaga majas. Usna Freedom Square'i lahedal. Maja on monusalt vildakas ja nende kodu kena, hubane. Lagede korgus oli vist 4,3 m ehk korteri kannataks ehitada kahekordseks :)

200 a vana maja, kohe Freedom Square'i lähedal. Ira, Eduardi ja Andro kodumajutus.

Maamärk - Freedom Square

Kohe hommikul ostsime ara rongipiletid, et homme hommikul soita Marelisisse. Andro oli need meile ette ara bookinud, seega laks koik vordlemisi libedalt. Huvitav oli see, et piletite ostmisel oli vaja naidata passi. Anmar oli enda oma maha unustanud, aga tundus et meie kahe pileti puhul piisas onneks vaid uhest passist. Rongijaam on siin vordlemisi loogiliselt nimetatud "Vagzil'iks". Loodame, et homme ka koik kenasti sujub. Rongijaama umber oli suur bazar. Meeletu kauplemine kais koigega, mis vahegi voimalik. Tanavatale on maha laotatud kingatallad ja kingapaelad, tadid kaivad ringi kottidega, mis on tais salvratikuid ja uritavad siis neid koigile pahe maarida. Huvitav kull, miks peaks turist tahtma osta suurt pakki salvratikuid?

Central Station Square - raudteejaama kõrval

Turg

Kuigi perenaine Ira hoiatas, et arge ostge tanavalt mingeid juustutoite, siis mina sealt turult oma esimese khatchapuri siiski ara ostsin ja ara ka soin. Oli taitsa maitsev, aga peab tunnistama, et Tartus oleva Gruusia Saatkonna khatchapuri on isegi maitsvam. Praeguseks hetkeks on 8 tundi sellest moodas ja olen elus ja enesetunne ka usna hea. Seega vast polnud hullu.

Esimene Khatchapuri (tänavalt)

Rongijaama sektorist soitsime metrooga tagasi kesklinna poole ja valjusime Avlabari linnaosas, kus uudistasime uht vana kirikut ja  ronisime korgele mae otsa ja turnisime uhe kindluse varemetes. Nimi oli vist Narikala kindlus ja kohe selle korval seisab voimas Kartlis Deda ehk Ema Gruusia kuju. See on 20 m korge naine, kes hoiab uhes kaes veinipeekrit tervitamaks sopru ja teises mooka ahvardamaks vaenlasi.
Igatahes vaated Tbilisile ja Mtkvari (Kura) joele olid ulivoimsad.

Kartlis Deda

Narikala kindlus

Me molemad peame vaga lugu toidukultuuridest, seega nautisime tana ulimaitsvaid Gruusia toite. Soime kahepeale ara 9 (k)hinkaalit (ca 0,5 lari/tk), mis hiljem selgus, et polegi väga hõiskamist väärt kogus, ja 2 kebabi (5 lari/tk). Anmar joi monuga Gruusia olut NATAKHTARI (1,5...3 lari/tk) (ta ju kuu aega uhtegi tilka ei votnud ja oli siis tana nagu poisike liivakastis). Hinkaalisid soime meie muidugi noa ja kahvliga nagu laane kultuurile kohane, aga Ira siis hiljem kodus raakis, et tegelikult tuleks suua nappude vahel nii, et votad ulevalt tutsust kinni ja siis hammustad nii, et see vedelik vaga valja ei tule. Tuts jaetakse lopus alles. Meie muidugi soime tutsud ka ara. Nuud siis jalle targemad.

Add some pepper and eat some khinkali!

Ahjaa..ja kerjuseid ol ka vaga palju. Enamasti naised ja lapsed. Ja usna pealetukkivad ja agresiivsed. 

Aga nuud lahengi magama, Anmar juba voodis.

Head Voidupuha koigile!
PS! Siin klaviatuuri peal ei olnud tapitahti.

Terv,
Teevi

No comments:

Post a Comment