24.06 Marelisis

Kotid selga ja minek!

Aratus oli puhkusele mitteomaselt varajane. Enne kella 9t olime  rongijaamas ning rong valjus Tbilisist enam-vahem tapselt 9.05. Raudtee jooksis magede vahelt ning vaated olid paris kenad; ka rong oli arvatust normaalsem - pehmed istmed ja suur jalaruum. Mina magasin enamik aega.

Pilt küll udune, aga on aru saada küll, millise rongiga oli tegemist.

Teadsime ette, et Marelisi on vaga vaike kula ning et rongijaam kulast endast pisut kaugemal. Seega ei olnudki me vaga ehmunud kui kohale joudsime ja see koik toele vastas. Rongijaamas seisis mitmeid williseid ja nivasid, peatselt selgus ka, et need olid taksod. nende ullatavast olemasolust hoolimata, otsustasime Marelisi Guesthouse'i ules leida jalgsi. seljakotid olid onneks talutavad ning 6 km magede vahel, muhiseva joe korval kondida oli paris tore.

Kulla sisse joudes, tervitas meid kohe grusiini-meeste punt + uks lobusaks joonud sakslane Hans, kes puu vilus sarvest koduveini joid ning piknikku pidasid. motteline laud oli kaetud tomatite, Gruusia leiva ja juustuga ning viieliitrisest veinikankust oli tubli pool juba joodud. ka meid kostitati lahkelt veiniga, mis maitses veidralt, kuid viisakusest paar sarvetait sai ara joodud. uks eriti vines silmadega harra talutas kohe kohale ka oma hobuse ja tahtis mulle soitu teha. parast paariminutilist kohklemist istusin juba ratsu seljas. . .esimene kokkupuude Imerethi maakonna inimestega oli kahtlemata huvitav :)

 Hans vasakul ja meie keskel. Lõbusad maapoisid ümber :)

Koigest 100 m lobusast seltskonnast edasi, leidsimegi Marelisi kulalistemaja. 20 lari nagu oo eest, 15 ohtusoogi eest ja 15 jargmise hommikuse autosoidu eest rongijaama ja kaed said loodud. Aias kupsetati parajasti varskeid leibu (meie moistes sai. Valmistatakse jahust ja soojast veest) ning ka meid kostitati uhega. See leivaahi oli iseenesest vaga ponev ning meil oli kahju, et leivategu oli just loppenud. seda oleks tahtnud naha. 

Marelisi külalistemaja. Lisainfot: http://www.borjomi-kharagauli-np.ge

Eriti põnev leivaahi. Lähemal uurimisel hakkasime arvama, et tainapätsid pannakse sinna seina külge rippudes küpsema. Kuidas nad sinna kinni jäävad - seda me ei tea.

Värsked leivad (loe: saiad). Vaja läheb ainult jahu ja sooja vett!

Ega me seal suhteliselt jumalast hüljatud paigas väga midagi tegha osanudki. Kuskile kaugele ka minna ei saanud, kuna oli leppinud pererahvaga kokku õhtusöögi 18.00-ks ehk juba 3,5 tunni pärast.  Jalutasime siis lihtsalt pargi poole ja leidsime uhe laheda platsi kahe joekese vahel, kus paevitasime ja end kargesse vette kastsime. Mangisime kaarte ja mina voitsin Anmarit 5:3.

Ohtusook serveeriti siis nagu juba eelpool mainitud kell 18.00 ja oli taitsa maitsev. sealihasaslokk oli kohati kull vintske, aga khatchapuri oli ulimaitsev, samuti seened, juust ja kapsasalat.

Paeva ponevamaks osaks aga kujunes Marelisi kose otsimine. kompisime mooda jarsku mage ules. kohalike elamised olid huvitavad. moned justkui kokku klopsitud ettejuhtuvast ja siinseal oli naha kohalikke ka aiatoid tegemas. Ilmselgelt olime sattunud usna ehtsasse Kesk-Gruusia kulasse, kus inimesed elavad korvuti oma loomade ja loodusega. sook ja jook kasvatatakse ja tehakse ise.

 Leia pildilt siga!

Jah...see sama siga oligi!

Kui 2 porsast meid agressiivselt jalitama hakkasid ja Anmar motlema hakkas, et sead on ju koigesoojad, hakkas mul natuke kohe kull. kui oleks olnud vahe pimedam,  oleks umbruskonnas sobinud hasti teha oudusfilmi votteid. filmi nimi voinuks olla naiteks INIMSOOJA SIGADE KATTEMAKS. 

Igal juhul tundus meile, et oleme teelt eksinud ja meie onneks astusid lahedal olevast varavast valja 2 naist koos vaikeste lastega. kuna nad ei osanud vene keelt, kuid ilmselgelt soovisid meid aidata, kutsuti taamalt kohale peremees. saime juhendid katte ja leidsime kotist uhe vaikse Eesti sokolaadi, mille pisikesele tudrukule andsime. seejarel kusis peremees Anmarilt, kas ta votaks temaga 100 gr. muidugi ei saa sellisest pakkumisest keelduda. Peagi leidsimegi end vaga tagasihoidliku kodu terrassilt. laual tuline khatchapuri, chacha (vist ca 55 vol), mingi punane naiste jook ja pitsid, klaasid. 

 Peretütre tütar. .nimi kõlas midagi nagu Nuki...

Perenaine, värsked leivad ja Khatchapuri

Mina loobusin juba varakult, kuidagi onnestus pageda vabanduse taha, et olen naisterahvas. Anmaril aga uhtegi head vabandust polnud ja ega Dariel, suuuuure kohuga perepea, talle ka asu ei andnud. 

Perepea, Dariel ja Anmar

Kui meie oleme harjunud veine nautima lonksudega, siis nende komme on koguaeg terve klaas korraga ara juua. Iga kord kui votmiseks laks, oeldi ka toost. perekonnast peetakse seal vaga lugu, seega voeti emade-isade, vendade-odede, abikaasade, laste, naabrite jne terviseks. monede terviseks isegi mitu korda. ei pea vist mainima, et koik joogid oli muidugi ise tehtud ja endale joomiseks. kui esimene veinikarahvin tuhjaks sai, proovisime vahele kodust shampust. kihises voimsalt aga maitse polnud suurem asi - tukiline ja hagune. uhe klaasi ikka ara join. kui Anmar ka alguses pererahva lahkuse eest puigelda uritas, siis kusagil teise ja kolmanda karahvini vahel, hakkas talle vein jarsku hirmsasti maitsema ja kasi koos tuhja klaasiga sirutus ise taitmiseks Darieli poole. veinikorvased jutud olid ka ponevad, aga loodan, et Anmar leiab aja neist kirjutada.

Vennastumise faas... teate ise :)

Terve pere

Kuigi A lubas D laua alla juua, juhtus siiski, et pisut enne keskood, hakkas A'l vaga paha ja kuna oli kottpime (tanavavalgustus oleks sealses kandis ilmselge priiskamine) ja meil oli vaja mae otsast alla saada, aeti valja murakas vana villis ja tehti meile paeva lopuks ekstreemsoit tagasi kulalistemajja. mainin siin ara ka, et tee ( kivine, kurviline) kulges kuristiku ja joega korvuti. kaasa pakiti erinevat joogikraami ja meiegi jatsime endast jalje vaikse Viru Valge naol. ponev ohtu igatahes, jargmine hommik kindlasti mitte nii positiivne.

Tapitahti jalle pole, selle eest on kindlasti kirjavigu (mulle muidu vigased jutud ei meeldi, aga andestan endale seekord). Kirjutasin selle jutu oma xperiaga rongisoidul Marelisist Khashurisse. A minu vastasistmel on usna hadine ja koik inimesed (rong on suht tais) vahivad mind pidevalt. suhteliselt ebamugav. meid ootab ees endine kuurortlinn Borjomi, kus loodame veeta sama hasti aega nagu Marelisis. sellest juba hiljem. Ahjaa...kui keegi tahab Darielile kirjutada voi kylla minna, siis kirjutama peaks  Marelisi kulalistemajja DARIEL DABADAZE nimele. kui kulla minna, siis usun ka et infot saab kulalistemajast. pole orna aimugi, kas seal kulas ka moni tanavanimi voi majanumber on.

Madloba, Teevi!

23.06 Tbilisis

5. sajand... metsadega kaetud maenolvad...jogi looklemas nende vahel... inimestest pole haisugi...
Kuningas Vakhtang I Gorgasali laheb uutele avastamata aladele faasani jahile. Tal onnestub uhte noolega tabada. Saagi juurde joudes leiab ta selle juba valmiskeenuna tulikuumast allikast. Kuningas on vaimustunud, sest ta pole varem midagi taolist nainud. Ta otsustab allikate umbert metsa maha votta ja kolida oma valduste pealinna just nende allikate latetele. Sona "Tbilisi" tuleneb gruusiakeelsest sonast "tbili" mis tahendab sooja. Tbilisi tahenduseks eesti keeles voibki olla "soe koht".... ning nagu kiired arvutused naitavad on Tbilisi vanuseks praeguseks hetkeks enam kui 1500 aastat, mis selle kandi linnadega vorreldes on siiski usna noor.

Tbilisi - City that loves You! (Tbilisi slogan)

Parimad vaated linnale Narikala kindlusest kõrgelt kaljuservalt.

Aga soe see tanane paev toesti oli. Usun et 30 C ringis, kuigi tapselt ei teagi. Igatahes paike loomas terve paeva, samas tegid monusad tuulehood meie ringi kondamise nauditavamaks. Hommikut alustasime koduse Gruusia toiduga, mille perenaine Irina meile valmistas. Menuus oli midagi kartulisalati moodi, roheline salat, erinevad juustud, hakklihaga pliinid, tomatid, kurgid ja sai. Koik oli maitsev. Eduardi ja Ira kodu asub 200 aastat vanas vaga hea asukohaga majas. Usna Freedom Square'i lahedal. Maja on monusalt vildakas ja nende kodu kena, hubane. Lagede korgus oli vist 4,3 m ehk korteri kannataks ehitada kahekordseks :)

200 a vana maja, kohe Freedom Square'i lähedal. Ira, Eduardi ja Andro kodumajutus.

Maamärk - Freedom Square

Kohe hommikul ostsime ara rongipiletid, et homme hommikul soita Marelisisse. Andro oli need meile ette ara bookinud, seega laks koik vordlemisi libedalt. Huvitav oli see, et piletite ostmisel oli vaja naidata passi. Anmar oli enda oma maha unustanud, aga tundus et meie kahe pileti puhul piisas onneks vaid uhest passist. Rongijaam on siin vordlemisi loogiliselt nimetatud "Vagzil'iks". Loodame, et homme ka koik kenasti sujub. Rongijaama umber oli suur bazar. Meeletu kauplemine kais koigega, mis vahegi voimalik. Tanavatale on maha laotatud kingatallad ja kingapaelad, tadid kaivad ringi kottidega, mis on tais salvratikuid ja uritavad siis neid koigile pahe maarida. Huvitav kull, miks peaks turist tahtma osta suurt pakki salvratikuid?

Central Station Square - raudteejaama kõrval

Turg

Kuigi perenaine Ira hoiatas, et arge ostge tanavalt mingeid juustutoite, siis mina sealt turult oma esimese khatchapuri siiski ara ostsin ja ara ka soin. Oli taitsa maitsev, aga peab tunnistama, et Tartus oleva Gruusia Saatkonna khatchapuri on isegi maitsvam. Praeguseks hetkeks on 8 tundi sellest moodas ja olen elus ja enesetunne ka usna hea. Seega vast polnud hullu.

Esimene Khatchapuri (tänavalt)

Rongijaama sektorist soitsime metrooga tagasi kesklinna poole ja valjusime Avlabari linnaosas, kus uudistasime uht vana kirikut ja  ronisime korgele mae otsa ja turnisime uhe kindluse varemetes. Nimi oli vist Narikala kindlus ja kohe selle korval seisab voimas Kartlis Deda ehk Ema Gruusia kuju. See on 20 m korge naine, kes hoiab uhes kaes veinipeekrit tervitamaks sopru ja teises mooka ahvardamaks vaenlasi.
Igatahes vaated Tbilisile ja Mtkvari (Kura) joele olid ulivoimsad.

Kartlis Deda

Narikala kindlus

Me molemad peame vaga lugu toidukultuuridest, seega nautisime tana ulimaitsvaid Gruusia toite. Soime kahepeale ara 9 (k)hinkaalit (ca 0,5 lari/tk), mis hiljem selgus, et polegi väga hõiskamist väärt kogus, ja 2 kebabi (5 lari/tk). Anmar joi monuga Gruusia olut NATAKHTARI (1,5...3 lari/tk) (ta ju kuu aega uhtegi tilka ei votnud ja oli siis tana nagu poisike liivakastis). Hinkaalisid soime meie muidugi noa ja kahvliga nagu laane kultuurile kohane, aga Ira siis hiljem kodus raakis, et tegelikult tuleks suua nappude vahel nii, et votad ulevalt tutsust kinni ja siis hammustad nii, et see vedelik vaga valja ei tule. Tuts jaetakse lopus alles. Meie muidugi soime tutsud ka ara. Nuud siis jalle targemad.

Add some pepper and eat some khinkali!

Ahjaa..ja kerjuseid ol ka vaga palju. Enamasti naised ja lapsed. Ja usna pealetukkivad ja agresiivsed. 

Aga nuud lahengi magama, Anmar juba voodis.

Head Voidupuha koigile!
PS! Siin klaviatuuri peal ei olnud tapitahti.

Terv,
Teevi

Gruusiast enne Gruusiat

Väljalennuni on jäänud veel pisut rohkem kui päev, seega on esimeste gruusiateemaliste mõtete kirjapaneku jaoks just see kõige õigem hetk kätte jõudnud.
Huvitav on see, et täpselt nüüd ei teagi, kas läheme Aasiasse või jääme Euroopasse - Gruusiat paigutatakse erinevates kohtades erinevatesse maailmajagudesse... ja tegelikult vahet polegi - ütleme siis lihtsalt, et läheme Taga-Kaukaasiasse.  Põnev on ka see, et kui tavaliselt on reiside planeerimisel heaks abimeheks Google Maps, siis Gruusia puhul pole see variandiks. Nimelt on Gruusia teedevõrgustik Google Maps' is kaardistamata. Kui juba põnevate asjade üleslugemiseks läks, siis mainin ära ka, et Läti-Gruusia-Läti lennud toimuvad miskipärast alati öösiti. Nii on see meie lendudega, kui ka mitmete teiste puhul, kelle kommentaare internetist leidsin.

Natuke meie plaanist.
22.06.2011
Departure:  19:55 Riga - Arrival: 00:25 ( Thu 23/06 ) Tbilisi

trip.ee vahendusel leidsime Tbilisis ühe kodumajutuse, mis tundus olevat igati OK (kas tundus õigesti, sellest kirjutame juba hiljem). trip.ee postitus selline:

Tore kodumajutus Tbilisi kesklinnas

Kameeleon 14. juuli 2010 19:16 GruusiaReisiöömaja

Olime siin ise 2 korda, igati tore. Asub Vabaduse platsi naabruses (150 m), metroo ca 300 m. Vanalinna 5 min jalutada. Pererahvas on lahke ja igati abivalmis vanapaar, hommikusook oli fantastiline. Tuldi meile oosel autoga lennujaama vastu ja viiakse meid oisele lennule ka. Lennujaama 1 ots on 15 Euri (vastavuses ametliku taksohinnaga) ja oomaja hommikusoogiga on 15 Euri inimene. Toas on internet.
Kui kellelgi tekkis selle kodumajutuse vastu huvi, lisan kontaktid:
Eduard, mobiil +995 93 171019, kodune +995 995 39579, koneleb nii inglise kui vene keeles (gruusia keeles muidugi ka).
Ta pojal on email, andrewtoev@aol.com . Eduardil endal on ka, aga selle pean üle täpsustama.

Juba neile helistamine oli lahe. Kõigepealt vastas perenaine, kes kohe suurest vaimustuses hõikas ülejäänud pererahva telefoni juurde stiilis: "Eestist helistatakse! Eestist helistatakse!" Peatselt oli telefonitoru juba rännanud peremehe Eduardi enda kätte ja viimaks ka nende poja Andro pihku. Igal juhul saime nendega jutule ning ülejäänud suhtlus toimus e-maili vahendusel Androga (täpsustan siinkohal ka, et viimane e-mail, millelt Andro meile kirjutas on ülalpool väljatoodust erinev: macandrews@mail.ru - ehk kui keegi siit kontakti võtab, tasub proovida mõlemat aadressi). . Juba esimeses kirjas küsiti, mida hommikusöögiks eelistame ja rõhutati selle suurust :) oeh...ma mõtlen juba hirmuga, kuidas me sealt Gruusiast tagasi "veereme". Pilte nende kodumajutusest saab vaadata ka: http://www.roomrent.narod.ru/

Andro lubas organiseerida meile ka pick-up'i lennujaama. Hindadest nii palju:
Price per night per person 15 EUR (includes a large breakfast).
Pick-up lennujaamast 10 EUR.

Nende juures ööbime kokku 3 ööd (2 ööd alguses ja 1 lõpus). 22.06 - 24.06 - Tbilisi

24.06 - Tbilisi - (Marelisi) Borjomi-Kharagauli NP (24.06 - 27.06)
http://www.railway.ge/ andmetel peaks meil väljuma rong (nr. 12, 18 või 24) Tbilisist kell 9.05. Marelisis peaksime olema ca 3 tunni pärast.
http://www.borjomi-kharagauli-np.ge/ andmetel peaks olema Marelisi sobiv peatus, et siseneda Borjomi Kharagauli Rahvusparki, kuhu me plaanime jääda kolmeks ööks. Teeme ehk mõne mägimatka, supleme Borjomi vees ja vaatame ära Vardzia koopad... teeme nii nagu parasjagu tunneme :)

Esimene öö peaks mööduma Marelisis (24.06-25.06) - hetkel kindel majutus puudub aga mõtleme proovida Marelisi Guesthouse'i, ja teised kaks ööd Borjomis (25.06-27.06). Üheks ööks jääme Levani (rahvusvaheline nimi: Leo) juurde, kelle kodu peaks olema täpselt keset Borjomi linnakest. Tema leidsime Lonely Planet travel foorumist, kus kiideti tema head inglise keele ja klaverimängu oskust. Levani juurde saame jääda ainult üheks ööks, kuna edasi olid tema toad juba broneeritud, aga ta promos agaralt oma naabrit, seega kes teab, võibolla külastame ka tema ära.
Levani hind:
1 inimene 25 lari koos hommikusöögiga.

Levani kontakt:
jango.geo@gmail.com
+995 74 86 15 16

Levan saatis ka kaardi, kuidas tema kodu (Pirosmani kucha 18) üles leida :)

27.06 - Marelisi - Tbilisi
Rong peaks Marelisist väljuma 15.34 (nr. 11, 17 või 23), seega õhtuks Tbilisisse ning viimase öö oleme samuti bookinud ära Andro ja tema vanemate juurde.

28.06 tuiame Tbilisi lähistel ja õhtul sätime lennujaama, et siis (eriti veidral kellaajal) alustada tagasilendu Läti suunas. Departure  03:25 Tbilisi :S. Tagasi Eestimaa pinnal oleme 29.06 hommikupoolikul, mil lähme kohe ka oma koerabeebi, Rudolfi,  järgi.

 Meie pisike poiss - Rudolf (sünd 03.05.2011)

Mõned faktid Gruusiast:
Gruusia gruusiakeelne: Sakharthvelo
Naabrid: Venemaa, Aserbaidžaan, Armeenia, Türgi
Rahvastik: Grusiinid, aserid, armeenlased, abhaasid, osseedid
Põhilised usundid: Õigeusk, islam
Valuuta: 1 GEL (lari) = 2,33 EUR

Eks siis pärast ole näha, kas meie reis ka algselt planeeritule välja kukub, sest põhimõtteliselt oleme avatud muudatustele ja üritame olla spontaansed... ikkagi (mini)puhkus ju :) Samas on hea minna sellisesse kanti, mis isegi Google's on kaardistamata pisutki ettevalmistunult.

HEAD REISI MEILE! :)