"Linn
täis romantikat, armastust, kõrgmoodi, kultuuri ja tasuta vaatamisväärsusi –
see saab olla ainult Pariis. Kui tavaliselt on muuseumipiletid päris krõbeda
hinnaga ning õhtu restoranis neelab pangakontolt kolmekohalise summa , siis
tegelikult võib Pariisis aega viita ka kaks kätt taskus, " nii algab üks Estravelleri reisijutt Pariisist. Sissejuhatuseks päris tabav lõik.. ning mis kõige tähtsam, ka igati õige!
Ostsime
lennupiletid Pariisi juba mitu kuud tagasi. Kasutasime Estonian Airi
sooduspakkumist ning saime edasi tagasi piletid 151 eur/ nägu. Ka
hotelliotsinguile olime üksjagu aega kulutanud ning viimaks jäi meie
soosingusse 3-tärni hotell Montmartre's legendaarse Pigalle metroojaama vahetus
läheduses. Hotellil nimeks Villa Royale ning sisekujundus väga ekstravagantne
ja pariisilik. Ootused olid kòrged ning juba eteruttavalt mainin ära, et õnneks
ei pidanud me pettuma. Booking.com kaudu saime selle hotelli hinnaga 115 eur
öö, mis oli küll pisut kòrgem tariif, kui olime plaaninud aga kui juba
Pariisis, siis juba pariisilikult :-). Kohale jõudes selgus, et see ka űsna hea
hind selle hotelli kohta, sest väljas oli hinnakiri meie tüüpi toa kohta 250 -
410 eur/öö.
Aga
algusesse. Minu jaoks oli see esimene Pariisis käik, kui välja jätta mõne
aastatagune CDG lennujaamas ümberistumine Ameerika suunal. Lòuna-Prantsusmaal
olin küll varem käinud. Anmar on aga juba vilunud Prantsusmaal käija.
Meeleolukalt meenutas ta kunagisi tööreise Lyoni, uhkeid hotelle ja peeneid
restorane. Eiffeli tornis oli ta juba ka mitu korda käinud ja ka muust teadis
nii mõndagi. Lennujaamast ostsime 5 p transpordikaardid (5 tsooni + lennujaamad
ca 56 eur nägu). Hiljem tõdesime, et odavam oleks olnud osta 10 pileti carnetid
ja eraldi lennujaama otsad 9,75 eur nägu, aga transpordikaardiga oli igal juhul
mugav ja kiire ringi liigelda. Ühtlasi pakub see kaart mitmeid soodukaid
erinevate vaatamisväärsuste juures, meie aga neist ühtegi ei kasutanud.
Vaade hotellirõdult - Place Pigalle (esmapilgul üsna trööstitu, kuid mingil põhjusel siiski ka lummav)
Vaade hotellirõdult - Montmartre ja taamal ka Sacre Coeur
Metroo
maapealsed vaated pakkusid palju suurlinnale ja rahvaste paablile omast -
graffitid, prügi, kodutute slumm jne - mida rohkem aga linna poole, seda enam
vòis siinseal märgata ka Pariisi kaunist arhitektuuri. Jõudsime hotelli natuke
vara ja pidime tuba ootama. Jätsime oma üsna lahja pagasi hoiuruumi ja lâksime
esimesele ringkäigule. Kuna Moulin Rouge oli meie hotellist ca 200 m eemal,
vòtsime suuna sinnapoole. Tee peal oli minu jaoks ehmatavalt palju vulgaarsust
:-) jah, just vulgaarsust. Sex shop sex shopi otsas, live show, new girls jne.
Terve bvd de Clichy meie hotellist kuni MR-ni oli täis kõiksugu seksiga
seonduvat. See ei oleks tohtinud olla mu jaoks üllatus, kuna võtsime teadlikult
hotelli Montmarte'sse - boheemluse ja kunsti mekasse, kuid pisut ehmatav oli
see siiski. Meie kiire city break'i lõpuks aga olin selle kõigega juba harjunud
- inimene harjub ikka väga kiiresti. Maandusime turistilikult turvaliselt
Starbucksis, jõime kohvid ja suundusime kõrvaltänavat pidi tagasi hotelli.
Keskmiselt sõbralik teenindaja (Pariis on tuntud ebameeldivate
hotelli-administraatorite poolest), kes õnneks rääkis ka inglise keelt,
juhendas meid tuppa. Hotellis ei ole tubadel numbrid, vaid kuulsuste nimed.
Meie tuba oli Brigitte Bardot, 5. Korrus, vaatega rue Duperre poole, kuid
nurgast näha ka Place Pigalle. Otse meie akende all ka selle piirkonna üks
suurimaid ööklubisid - Folies Pigalle - Paris at Night vms.... Imelikul kombel hakkas sealt
muusikat kostuma eriti just hommikul..ca 9-10 paiku. Seest me kohta kaemas ei
käinud. ...Aga hotellituba oli põnev, seintel punased tekstiiltapeedid,
baldahhiiniga voodi, nikerdustega kapid ja muidugi vann - see meeldis meie
väsinud jalgadele superhästi pärast suurt ringi trampimist.
Villa Royale, Place Pigalle, Montmartre
Esimesel
päeval jõudsime palju. Varajasel õhtupoolikul sõitsime linna, väljusime
metroopeatuses Concorde ning meile avanes täiesti teistsugune Pariis kui
Montmartre's.
Jõulueelsele
ajale kohaselt oli linn ehitud ja Champs-Elysee ääres avatud jòuluturg. Turg
suundus triumfikaare poole ning sinnapoole ka vaikselt liikusime. Sõime head
paremat ja nautisime inimeste keskel olemist :-) kuna see on ka hea shoppingu
sektor, käisime ka kauplustes, eriti põnevad olid Renault ja Mercedese autopoed,
mis olid väga lahedalt tehtud ning tekkis tunne nagu oleks autonäitusele sattunud.
Triumfikaar oli võimas ja suursugune. Natuke naljakas seal keset autoteid, aga
eriline kindlasti. Hüppasime bussile ning sòitsime paar peatust edasi Eiffeli
torni suunas. Ilm oli sellel reedel, 14. Detsembril Pariisis üsna vihmane ja
tuuline (temp küll kordades soojem, kui Eestis ca 8 C), seetõttu polnud pikki
jalutuskäike just kõige meeldivam teha. Õhtune tuledesäras kõrguv Eiffeli torn
vaimustas mind väga. Rohkem kui Petronas Twintowers Malaisias voi Empire State
Building NYC's. Ilmselt on see ikkagi seotud tõsiasjaga,et kuidas juba 100
aastat enne minu sündi, ilma arvutite ja tänapäevase tehnikata selline, üdini
täpselt geomeetrias ja ilusalt sihvakas torn on rajatud. .. Ok see mõtisklus
võib kesta pikemalt, jõudes kiirelt püramiidide voi Stonehenge'ni, seega oleme
edasi Pariisis. Kuna vähesed unetunnid andsid tunda ning jalad olid vihmast
märjad, võtsime suuna tagasi hotelli juurde, enne aga tegime poepeatuse
Carrefouris ... Punane vein ja hunnik juustu (meie lemmikud Roquefort ja st
agur) kotis, pistsime mõtteis oma märjad varbad juba vannivette ning nautisime
"kodustes oludes" Prantsuse Gastronoomiat."
Jõuluturg Champs-Elysee'l
Jõuluehteis Pariis
Mersu Esinduspood
Tour de Eiffel
Laupäeva hommikut alustasime ühes väikeses brasseries
croissantidega, misjärel siirdusime planeeritult St Oueni kirbuturule (Marche
aux Puces), mis siis on Pariisi kõige vanem ja ühtlasi maailma kõige suurem
kirbuturg. Metrooga tuleb sõita Clignacourti, üsna Pariisi ääresektorisse ja
siis juba viidad näitavad, kuhu minna. Kuna me polnud väga korralikku eeltööd
teinud, siis ei teadnud me mis meid ootab. .. ehk jõudsime siis enda arusaamise
järgi turule: Suur valge telk - kõik Hiina kaupa täis, mõttetuid hilpe, kotte
jne... olin väga pettunud, et mismõttes see on maailma suurim kirbuturg? :) Hiljem lugesin, et St
Oueni kirbuturg on tegelikult lausa eraldi kvartal ehk ta polegi nagu tavalises
mõttes turg vaid hoopis linnaosa, kus on erinevad kvartalid ja pikad tänavad
täis antiiki, karunahku ja kõike muud, mida ette võid kujutada. See koht kuhu
meie jõudsime oli pisut enne turukvartali algust, mingi suvaline plats, kuhu
siis isehakanud kauplejad on heas kauplemisusus kokku kogunenud ja suurele
kirbuturule tulijaid rajalt maha võtavad ja nii peaks olema ringiratast ümber
selle turukvartali. Päris tühjade kätega me siiski ei lahkunud – mina sain
ühelt Maroko onult väga laheda nahast käekoti, mis oli käsitsi valmistatud ja
kindlasti eriline. Selleks korraks siis turult lahkusime, teadmata, mis meid
oleks oodanud, kui oleksime taibanud 100 m sellest esimesest turuplatsist edasi
kõndida... Selle loo lõpetuseks aga mainin ära, et esmaspäeva hommikul võtsime
Clignacourti tee uuesti ette ja jõudsime õigesse kohta. Nagu eespool juba
öeldud, meeletus koguses antiiki, kuninglikku mööblit jms, mida oli küll lahe
esimese 3-4 tänavat vaadata aga kiirelt tüdinesime sellest ära ehk sis
soovitame seda kohta küll külastada, kuid ärge vaevuge kõike läbi käima, kui te
just suur antiigihuviline pole.
Marche aux Puces - St. Ouen
Võtsime suuna kesklinna poole, et Notre Dame kirikusse
minna. Tee peal külastasime ka Botaanikaaeda (Jardin des Plantes), kuhu
soovitaks ellkõige minna suvel.
Jardin des Plantes
Notre Dame’sse sissepääs on tasuta, seal ees on
alati pikad järjekorrad, mis õnneks liiguvad väga kiirelt edasi. Käisime ka
meie tiiru Jumalaemakirikus ära. Kirik nagu kirik ikka :) Quasimodot ei näinud. Ilm oli
sel päeval hästi mõnus – kuiv ja suhteliselt soe ning pigem kevadine, kui
jõulueelne talv. Üle Seine’i jõe kaarduvate sildade piiretest on saanud samuti
kaasaegne vaatamisväärsus, mille juures turistid pilte teevad. No nii paksult
tabalukke täis pandud silda ei olnud mina veel näinud. Väikeseid käsitöö- ja
kunstilaatasid võis kesklinnas näha igalpool.
Seine, Resto-boat & Notre Dame
Jumalaema ja Jumalaisa :)
Happily ever after...or not? :)
Tegime peatuse väikeses pargis
vaatega Notre Dame’le, kus üks taoline laadake oli püsti pandud. Jõime
hõõgveini ja olime niisama mõnusad :) Lõunat sõime Ladina kvartalis, mis on üsna lähedal ND Kirikule ning mis kannab
Ladina kvartali nime eelkõige seetõttu, et sinna kogunesid sajandeid tagasi
üliõpilased ja teised haritlased ning kuna ladina keel on haritlaste keel, siis
edasisi seoseid ei ole keeruline teha. Seal on väga palju restorane, on
prantsusepärast, Itaalia pizza-pasta kohti, mehhiko toitu jne. Hinnad olid
üllatavalt soodsad. Meie valisime välja ühe Itaalia resto, kus menüü ehk
3-käiguline lõuna maksis 10 EUR, karahvin punast veini 5 EUR. Söök oli täitsa
hea ning ka vein maitses endiselt hästi.
Õhtupoolikul külastasime Montmartre’s
erootikamuuseumit. Sissepääs meile kui üliõpilastele oli väga soodne (vist 6
EUR/nägu) ning koht väga põnev. Täis kõiksugu erootika ja seksiga seonduvat
kunsti kõikjalt maailmast. Täitsa võib soovitada :)
Geniaalsed leiud Erootikamuuseumist :)
Montmartre’i kõige kuulsamat kirikut ehk Sacre Coeur’i külastasime samuti
õhtupimedas. Kirik asub mäe otsas ja sealt avaneb tore vaade Montmartre’le ja
Pariisile üldse. Suvel käib kirikutrepil suur melu - erinevad meelelahutajad,
toiduputkad ning muidugi turistidehordid. Talvel on elu-olu seal ümbruses
rahulikum, kui väidetavalt on need hetked aasta jooksul vaid väga üksikud kui
kiriku ees trepil ühtegi hingelist ei leidu...
Pühapäev – Tour Eiffel. Olime rõõmsad, et olime jätnud
tornikülastuse pühapäevale, sest ilm oli imeilus. Päike paistis ning nagu ikka
– järjekorrad torni ümber väga pikad. Torni minek toimub kahes järgus..või kui
piletisabas seismine ka järguks võtta, siis pigem kolmes. Esimese liftiga
sõidetakse poole peale ja siis teise liftiga tippu. Saab minna ka jala (pilet
odavam) ja saab sõita ka vaid poole peale. Liftipilet maksis (kui ma õigesti
mäletan) ca 20 eur. Poole pealt alla tulime me jala lihtsalt sellepärast, et ei
viitsinud lifti oodata. Vaated on sellised nagu alati tornide tippudest on.
Tuvastad linna landmark’id, teed mõned pildid ja laias laastus on see kõik.
Mida rohkemates kohtades seda teinud oled, seda rohkem ühtemoodi need vaated
tunduma hakkavad :) Aga no vähemalt käidud-nähtud.
Vaated tornist!
Kuna oleme Aasia toidu huvilised ning oma reisidel enamasti
alati ka Chinatowne külastanud, siis otsustasime üles otsida ka Pariisi
Chinatowni. Netiavarustest urgitsesime välja, et Pariisi Chinatown peaks olema
üks suurimaid maailmas ja selle leidmine on väga lihtne. Tuleb võtta metrooga
suund Olympiades’i peatusesse. Selles peatuses väljudes oledki juba
Chinatownis. Jalutasime veits ringi ja proovisime valida välja restot. Oli
pühapäev ja selline paras lõunatund ning kõik söögikohad olid üsna paksult
rahvast täis. Oli üks kohake, mille ees oli järjekord.. selline asi tekitab
alati kohe huvi – kui inimesed seisavad järjekorras, siis järelikult peab hea
koht olema... meie aga ei viitsinud seista ja läksime üle tänava suurde kohta. Ilma
keerutamata – kõige kehvem Hiina toit, mida ma kunagi olen saanud. Terve söögi
vältel saime aknast vaadata, kuidas selle ühe koha ukse taga oli pidevalt ca 15
inimese-pikkune järjekord. Njah .. meie valik igal juhul ei olnud õnnestunud :)
Mingil hetkel sattusime kuidagi jälle kesklinna Seine’i
kallastele jalutama, kus imetlesime house boat’e, tänavagaleriisid ning
sattusime suure piketi-marsi osalisteks. Teemaks olid homoabielude ja -lapsendamise lubamine. Meie vaated küll 100% nendega ei kattu, kuid päris
huvitav oli paar kvartalit nendega ühes kõndida. Osalisi oli meeletult palju
ning hämmastav oli kogu see korraldus – kui marssijate rodu lõpp kätte jõudis,
olid selja taga kohe puhastusteenindajad ja prügiautod kes koheselt marssijate
järelt kõik ära koristasid. Ka politsenikke oli liikvel väga palju. Louvre’i
ümber ja sisehoovides jalutasime ka ringi, kuid ajanappusel sel korral sisse ei
jõudnud. Sellest on mul küll kahju, aga see tähendab, et on rohkem põhjust
tagasi minna.
Elukunstnikud Louvre's
Kevadised House-boat'd
Montmartre’s on palju väikseid poekesi. Väga popid on seal
ka vintage poed – osad neist on kuulsad üle maailma ja tsiteeritud isegi
kuulsates moeajakirjades. Neist kõige kuulsam on ilmselt Chine Machine (100 Rue
des Martrys). Kahel korrusel olevas poekeses on suur valik retro ja vintage
hilpe. See butiik kuulub soodsamate 2nd hand butiikide hulka, käisin ka ühes, kus keskmised hinnad olid 200 EUR ümber. Valik oli ka muidugi uhke – 80ndate
Coco Chanel ja Louis Vuitton. Igatahes mina leidsin Chine Machine’st endale
väga ilusa musta jaki...jälle hea meel :).
Kokkuvõtteks – Pariis on suurepärane koht väikeseks City
Break’iks. Hea vein, head juustud, croissantid, huvitav linnamelu, boheemlus,
kunst, kuninglik arhitektuur, vulgaarsus ja vabameelsus teevad selle linna
eriliseks ning igasugune turist ja reisisell peaks Pariisist leidma endale
sobivad meelelahutused ja meeldivad paigad.
Au revoir!
